“Every belgian is born with a brick in his stomack”

Väga pikk aeg on möödunud meie eelmisest sissekandest aga aeg on siin samuti nii kiiresti ja sisutihedalt möödunud. Niisiis oleme mõlemad nüüd töömesilased. Minu päevad on täidetud Brüsselisse sõitmise ja töö ja tagasi reisimisega – kokku võtab 13 tundi :S. Reelikal on väga vahva boss, kes viis meid paar nädalavahetust tagasi Antwerpenisse, kus käisime inglasest ajakirjaniku Nick Daviest kuulamas. Ma arvan et meie mõlema jaoks oli see raamatulaat väga huvitav ja reis igati meie aega väärt. Reelika väidab et ta võiks raamatu kirjutada kõigest sellest mis ta Belgia ja Ghendi kohta oma bossilt õppinud on. Minul ei ole nii väga vedanud – aga what doesn’t kill you makes you stronger ja mina saan näha Euroopa Liidu ja Komisjonide uste taha.
Eile otsustasime hakata erinevaid belgia õlusid ära proovima, proovisime umbes 10t erinevat ja kõik maitsesid paremini kui eesti õlud ja ka siidrid :D Reelika organiseeris läbi belgiakeele kursuste, kus ta kahe eesti tüdrukuga kohtus, mulle blind date-i. Eile kohtasin neid esimest korda – käisime koos pubis ja jalutasime pisut, magasime kodus ja kohtusime hommikul uuesti, et süüa pannkooke, lobiseda ja proovida Belgia delikatessi speculoos-i. Seda saate kõik jõulukinkideks ka :D. Ilm oli täna ilus ja pilvitu kuigi pisut jahe, ärkasime ruttu, läksime üle tee asuvasse bakerisse ja ostsime suure värske leiva. Me ise ka imestame et me kuklite nägu välja ei näe, kuna inimeste hommiku, lõuna ja õhtusöögi juurde käib siin leib. Värske sai näpus jalutasime linna keskuse platsile, mille äres tüdrukud elavad, seal oli parasjagu käimas iga pühapäevane lillelaat, siinsed hinnakirjad on eesti omadest võib öelda et kümme korda odavamad ja kõik käivad terve pühapäeva ringi suuuuur bukett näpus. Seal oli väike akordioni bänd ja avatud ka igapühapäevane austrite ja shampuse putka – see käib sin lillede ostmise juurde, ja väga mõistliku hinnaga ☺
Peale kilo pannkookide sisse ajamist 5 erineva moosiga jalutasime mööda linna nautisime kirikuid, katedraale ja kohalikku lossi. Jõudsime välja raamatu turule, kust keegi tühjade kätega koje ei jõudnud, peale minu sest mind tabas totaalne otsustusvõimetus :D.
Vahepealsest ajast ka: Üks õhtu läksime oma kodu juurde India pizza kohta :D jah India ja pizza. Kolm meest baari taga õptasid reelikale pizzade tegemist mina muigasin ja ootaksin et nad mulle pizzat ulatadest ütleksid Simpsonite Apu häälega “thank you come again!” :D Üleüldiselt on nädalavahetuste kava lihtne. Koju jõudes korgime ruttu pudeli või kaks veini lahti ja lõõgastume, edasi jalutame kursakatega kohtuma kohaliku pubisse, Reelika lahkub tavaliselt siis kui me sealt edasi klubisse liikuma hakkame :D.
Rohkem hetkel ei oskagi midagi tarka ega põnevat välja tuua, aa Reelika üks töökaaslane jõudis just mesinädalatelt tagasi, ta abiellus eelmise aasta interniga :D Päikest teile sinna külmale maale, igatsen teid aga mitte teie ilma ;)

Back from Brussels

Pühapäeva õhtu. Kui varem sai otsustatud, et täna lähevad Reelika ja Grethel kohalikku pesumaja otsima, siis peale päeva, õhtut ja ööd (isegi hommikut) Brüsselis, ei ole kumbki meist väga innukad seda tegema. Hetkel on hoopis kuri plaan õhtu Dibley vikaari seltsis mööda lasta.

Nagu juba ütlesin sõitsime eile Brüsselisse: kolasime poodides ja õhtul läksime välja. Meie õhtuse meelelahutuse juht - also known as Johannes, viis meid ühte kohalikest iiri pubidest, mis tema sõnul pole Brüsselis väga haruldane nähtus. Vaevalt olime pubi uksest sisse jõudnud kui juba olidki shotid letil, mida meie kui väga pirtsakad neiud, juua ei tahtnud. Saime tuttavaks paljude Joha sõprade ja sõbrannadega, kes väga ehedal kujul demonstreerisid meile kuivikutest eestlastele kuidas ja mil viisil juua ja pubis käituda. Õhtu (loe:öö) edenedes jõudsime ka ööklubisse, kus veetsime aega seni, kuni metroo tööpäeva alustas. Ning nagu see juhtub paljude teistega hommiku lähendes, tekkis ka meil metrood oodates kihk olla asjalik. Mina, kes ma olin selleks õhtuks hõivanud Johannese suure, sooja ja omaniku sõnul inetu pusa, leidsin ennast nõela ja niidiga parandamas selle sama pusa varrukat. Hommikul vara, Brüsseli metroos. Hästi! hetk hiljem õmbesid ka Joha ja Helen enda riideid ja Grethelile jäi üle situatsiooni kõrvalt vaadata.

Rääkides Grethelist, siis pean kindlasti mainima, et tema alustas nädalavahetust juba Reedel, kui käisime Erasmus'lastega Genti pubides. Rahvast polnud palju, aga täitsa piisavalt, et tekitada sobiv tuju ja meeleolu. Peale paaritunnilist kohalviibimist läksin mina u. kell 1 koju, jättes Gretheli täitsa omapead, nautima veini ja seltskonda. Mina jõin sel õhtul teed ja sain nii mõnegi kummalise pilgu osaliseks. Aga ma usun, et ei pea kellelegi siin seletama enda joomisharjumusi, või nende puudumist. Siiski, nagu ma aru saan, on Grethelil plaan mind kolme kuuga murda. That remains to be seen.

Esimene koolinädala kohta ei oskagi midagi väga öelda. Kui siis seda, et minu ja Gretheli maitse, kui sedasi võib öelda, on õppejõudude suhtes kardinaalselt erinev. Mulle kohe sobivad need "kuivikutest" vanemad meesterahvastest õppejõud. Siiani oleme 4 ainest kahes käinud aga kohe algab uus ning see nädal saame ka mõlemad teada, mida kujutab endast praktika.

Ilm on fanatastiline ja kui teie seal ostate botikuid, siis mina käisin kingi ostmas.

R

Looneyland city centre

Teisipäevane kooli õhtu, kell sab varsti 12 öösel -nüüd kus seda asja lõpetan juba 1, minu toas mängib Reelika dj-na tantsumuusikat. Kuna meil telekat ega muud meelelahutust ei ole kasutame selleks facebooki. Reelika on täna läbinud testi kui parm sa oled ja saanud vastuseks “sa ei joogi ju – mis kuradi pärast sa selle testi tegid”. Hetkel üleväsinud koolist ja linnapeal ringi kappamisest tundub sellises ühika sarnases majas kus seinad kostuvad läbi disko tegemine hea idee.

Räägin natuke meie siia jõudmisest ka. Mina isiklikult startisin lennujaama umbes kell 4 öösel protesti peolt. Reelika oli kaval ja magas 2 tundi kodus. Lennujaamas väikesed lehvitused öisele Tallinnale ja läinud me olimegi. Tallinn-Riia lend möödus täpselt nii et kui turvavöö tuli kustus ja õhkutõus oli lõppenud saime ühed kohvid, mille käigus tuli juba uuesti põlema läks – nii palju siis minu plaanist lennukis magada. Lennujaamas 30 minutit pausi ja edasi Riia-Brüssel. See lend andis meile mõlemale võimaluse puhata umbes tunni. Mõlemal käe otsas umbes 23 kilo marsisime läbi lõputult pika lennujaama rongi peale. Sõit pidi kestma pisut alla tunni aga murphys law meile väsinutele – see jäi seisma 5 minutit peale lennujaamast lahkumist. Nii istusime puupüsti täis rongis ja saime oma esimesed belgia ja prantsuse keele kogemused kõlaritest mis pidevalt infot andsid. Tund ootamist ja tund sõitu jõudsime lõpuks oma kodulinna Ghenti. Veel tund ja olime kättesaanud oma tubade võtmed. Pärast pisut trammiga vales suunas sõitmist, ja trammijuhiga sõbraks saamist, olime lõpuks õigel teel. Ja koju jõudsime kell 3 päeval – kokku kestis meie reis umbes 11 tundi. Ja meie tulime Eestist Belgiasse :D Minu jaoks oli kogu see üleval oldud aeg liiga pikk ja vajusin voodisse – Reelika ehk räägib oma edasistest seiklustest mõni teine kord.

Ma üritan nüüd edasi vähe lühemalt kirjeldada meie päevi tänaseni et teid mitte nii ära väsitada kui ma hetkel ennast tunnen. Järgmise päeva esimene ja ainuke peatus – peale mitme võileiva putka (mida on siin umbes iga 5 meetri taga) – oli meil IKEA. Peale seda oli kodus kodune tunne, Reelika sai omale isegi asenduskoera kellele homme järgi läheme. Nimeks saab Freya the second. Tunne on nagu oleks kusagile lõunasse kolinud – isegi öösiti on siin 20 kraadi sooja, päeval siiani ainult päike ja palavus. Kogu linn on justkui muinasjutust – isegi kui kõik majad ei pärine keskajast jätavad nende detailid just sellise mulje. Linn ise asub nelja jõe ristmel, mis oma paatide ja lõputu arvuga sildadega lisab kogu linna võlule veel juurde. Kõik kohad kuhu on vaja jõuda on jalutuskäigu kaugusel ja alati siin ringi jalutades ja lihtsalt ringi vaadates tuleb naeratus näole. Reelikale meeldib see, et ta saab eesti keelt nüüd kasutada ropendamiseks ja ebasündsate kommentaaride tegemiseks, kuigi ta natuke kardab et ta toob selle kombe endaga Eestisse kaasa. Sellega seoses ei ole me ikka veel otsustanud, millal me ametlikult tagasi kolime - BFM tundub siin kauge minevik ja üldse mitte tagasi ahvatlev.

Koolist ka – meid ei ole palju ja ka koos hakkame veetma vaid esmaspäevad, kuna ülejäänud päevad oleme praktikal erinevates firmades. Neid kommenteerime teile siis kui esimesed muljed saadud ehk siis järgmine nädal. Kursusel on palju hispaanlasi kes niipalju kui mina tean pidutsevad iga päev ja on juba kohalike DJdega sõbraks saanud. Põhjamaalased hoiavad ikka rohkem üksteise ligi ja nii on meile kõige sümpaatsemateks saanud kaks rootslasest kursavenda Joni ja Andreas. Rootslasi on siin üldse palju, meie korruse naaber John on ka rootist, ta õpib sotsiaalteadusi v tööd aga meie majas teeb karjääri elava raadiona – ta laulab kogu aeg ja meenutab mulle friendsidest seda Joey hommiku-äratus sõpra kes talle laulis. Veel on meie grupis tüdrukud prantsusmaalt, rumeeniast ja türgist. Prantsuse keelt on ilus kuulata ja juba see nädal hakkame seda ka ise õppima. Reelika võttis endale ka belgia keele kursuse – mis shokeeris teda niimodi et ta ikka veel ei räägi sellest, aga tal on homme juba uus loeng.



PS: Olete kõik külla kutsutud – aga soovitatavalt üks/kakshaaval muidu on teid raske majutada.