Looneyland city centre

Teisipäevane kooli õhtu, kell sab varsti 12 öösel -nüüd kus seda asja lõpetan juba 1, minu toas mängib Reelika dj-na tantsumuusikat. Kuna meil telekat ega muud meelelahutust ei ole kasutame selleks facebooki. Reelika on täna läbinud testi kui parm sa oled ja saanud vastuseks “sa ei joogi ju – mis kuradi pärast sa selle testi tegid”. Hetkel üleväsinud koolist ja linnapeal ringi kappamisest tundub sellises ühika sarnases majas kus seinad kostuvad läbi disko tegemine hea idee.

Räägin natuke meie siia jõudmisest ka. Mina isiklikult startisin lennujaama umbes kell 4 öösel protesti peolt. Reelika oli kaval ja magas 2 tundi kodus. Lennujaamas väikesed lehvitused öisele Tallinnale ja läinud me olimegi. Tallinn-Riia lend möödus täpselt nii et kui turvavöö tuli kustus ja õhkutõus oli lõppenud saime ühed kohvid, mille käigus tuli juba uuesti põlema läks – nii palju siis minu plaanist lennukis magada. Lennujaamas 30 minutit pausi ja edasi Riia-Brüssel. See lend andis meile mõlemale võimaluse puhata umbes tunni. Mõlemal käe otsas umbes 23 kilo marsisime läbi lõputult pika lennujaama rongi peale. Sõit pidi kestma pisut alla tunni aga murphys law meile väsinutele – see jäi seisma 5 minutit peale lennujaamast lahkumist. Nii istusime puupüsti täis rongis ja saime oma esimesed belgia ja prantsuse keele kogemused kõlaritest mis pidevalt infot andsid. Tund ootamist ja tund sõitu jõudsime lõpuks oma kodulinna Ghenti. Veel tund ja olime kättesaanud oma tubade võtmed. Pärast pisut trammiga vales suunas sõitmist, ja trammijuhiga sõbraks saamist, olime lõpuks õigel teel. Ja koju jõudsime kell 3 päeval – kokku kestis meie reis umbes 11 tundi. Ja meie tulime Eestist Belgiasse :D Minu jaoks oli kogu see üleval oldud aeg liiga pikk ja vajusin voodisse – Reelika ehk räägib oma edasistest seiklustest mõni teine kord.

Ma üritan nüüd edasi vähe lühemalt kirjeldada meie päevi tänaseni et teid mitte nii ära väsitada kui ma hetkel ennast tunnen. Järgmise päeva esimene ja ainuke peatus – peale mitme võileiva putka (mida on siin umbes iga 5 meetri taga) – oli meil IKEA. Peale seda oli kodus kodune tunne, Reelika sai omale isegi asenduskoera kellele homme järgi läheme. Nimeks saab Freya the second. Tunne on nagu oleks kusagile lõunasse kolinud – isegi öösiti on siin 20 kraadi sooja, päeval siiani ainult päike ja palavus. Kogu linn on justkui muinasjutust – isegi kui kõik majad ei pärine keskajast jätavad nende detailid just sellise mulje. Linn ise asub nelja jõe ristmel, mis oma paatide ja lõputu arvuga sildadega lisab kogu linna võlule veel juurde. Kõik kohad kuhu on vaja jõuda on jalutuskäigu kaugusel ja alati siin ringi jalutades ja lihtsalt ringi vaadates tuleb naeratus näole. Reelikale meeldib see, et ta saab eesti keelt nüüd kasutada ropendamiseks ja ebasündsate kommentaaride tegemiseks, kuigi ta natuke kardab et ta toob selle kombe endaga Eestisse kaasa. Sellega seoses ei ole me ikka veel otsustanud, millal me ametlikult tagasi kolime - BFM tundub siin kauge minevik ja üldse mitte tagasi ahvatlev.

Koolist ka – meid ei ole palju ja ka koos hakkame veetma vaid esmaspäevad, kuna ülejäänud päevad oleme praktikal erinevates firmades. Neid kommenteerime teile siis kui esimesed muljed saadud ehk siis järgmine nädal. Kursusel on palju hispaanlasi kes niipalju kui mina tean pidutsevad iga päev ja on juba kohalike DJdega sõbraks saanud. Põhjamaalased hoiavad ikka rohkem üksteise ligi ja nii on meile kõige sümpaatsemateks saanud kaks rootslasest kursavenda Joni ja Andreas. Rootslasi on siin üldse palju, meie korruse naaber John on ka rootist, ta õpib sotsiaalteadusi v tööd aga meie majas teeb karjääri elava raadiona – ta laulab kogu aeg ja meenutab mulle friendsidest seda Joey hommiku-äratus sõpra kes talle laulis. Veel on meie grupis tüdrukud prantsusmaalt, rumeeniast ja türgist. Prantsuse keelt on ilus kuulata ja juba see nädal hakkame seda ka ise õppima. Reelika võttis endale ka belgia keele kursuse – mis shokeeris teda niimodi et ta ikka veel ei räägi sellest, aga tal on homme juba uus loeng.



PS: Olete kõik külla kutsutud – aga soovitatavalt üks/kakshaaval muidu on teid raske majutada.